OSTUKORVI KOKKUVÕTE
Ostukorv on tühi.
Kontrolli, milline kuller toimetab tellimuse Sinu aadressile.Vajuta siia!
08.22
Pole mingi saladust, et head veini ei pea ainult viinamarjadest valmistama. Viimastel aastatel on selle kategooria tootearendus olnud väga vilgas ja tulemuslik, meie riiulid on lookas kõikvõimalikest puuvilja-, marja- või muu mitte-viinamarja veinidest. Rabarber, maasikas, vaarikas, kirss, sõstrad, ploom, tikker, ebaküdoonia või kõikvõimalikud lilledki – need kõik on ideaalsed „materjalid“ veini valmistamiseks. Kõikvõimalikud marjad ja puuviljad on ideaalsed veini valmistamiseks Mitte-viinamarja veini valmistatakse igale maitsele – osad veidi magusamad, aga osad ka täiesti gastronoomilised ja kuivad. Kellele meeldib veidi magusam vein, siis soovitame Wõlu Maasikat. Mõnus magus maasika maitse tuleb kenasti esile. Selliseid veine saab edukalt ka n-ö lahjendada: täida klaas jääga, pikenda mulliveega ja lisa värskeid viilutatud maasikaid ja tegelikult ongi mõnus lahja kokteil valmis. Silmailule ei tee paha piparmündi või tüümianioks, lõhnab ka hästi. Rabarberi võidukäik. Mõnikord on nii, et üks koostisaine lendab ja lendab kohe ilusa kõrge kaarega. Üks neist on rabarber – see on juba aastaid superstaar. Kellele siis rabarber ei meeldiks? Neid on vähe. Ühesõnaga, rabarber on ja vist ka jääb üheks kõige popimaks tegijaks selles kategoorias. Kes siis Nudisti Rabarbarat ei tea? Tehtud puhtast rabarberimahlast mitte kontsentraadist ja ei ole lisatud ühtegi kahtlast koostisainet, mis heal veinil sees ei tohiks olla. Ehk pole aroomi- ega maitsetugevdajaid. Paljudele lemmikuks saanud. Rabarber on juba aastaid superstaar Loomulikult ega teised koostisained ei maga, põnevaid kombinatsioone erinevatest maitsetest on palju ka meie valikus. Lilled, õunad ja kirss on alati hea kombinatsioon – leedulased on siin osavad. Näiteks meie riiulitel kenasti olemas Voruta Blossom Apple Cherry puuviljavahuvein. Ei tahaks ka lätlasi kõrvale jätta. Nende Cosmopolitan Diva Passion Fruit on samuti mõnus, kergelt kisub ikka magusa poole, aga öeldakse, et magustoidu vein peakski olema magustoidust endast magusam. Kindlasti tuleks kõik puuviljavahuveinid samuti õigele temperatuurile maha jahutada. Meie arvame, et heleda veini, sealhulgas puuviljaveini külmiku temperatuur on hea 5 kraadi juures. Põnevat avastamist! Magustoidu vein peaks olema magustoidust magusam
08.22
“Palava ilmaga tahaks küll ainult mulli,” teatas meie blogija Miss Mull. “Mina muidugi eelistan šampanjat,” lisas ta viimast sõna peenelt venitades. Veidi peenutsev küll, kuid šampanja pole tõesti enam ammu ainult kuningate ja popstaaride jook, mida juuakse tähtsate peade kroonimisel või peenetel esilinastustel. Jah, teatav elevus on ja jääb šampanjapudeli avamisel või seltskonda ilmumisel, aga šampanjat ümbritsev õhkkond on tänaseks palju vabam. Šampanjariiulid poodides on lookas ja omale sobiva mullitava joogi sobivas hinnaklassis leiab iga heast maitsest lugupidav veinientusiast. Valik on viimasel ajal muutunud väga muljetavaldavaks ning meie CityAlkos oleme selle trendi valjuhäälsed pooldajad. Soovime tuua head kvaliteetset jooki võimalikult paljudele inimestele. Kuidas aga parimat šampanjat valida ja millised on selles maailmas valitsevad trendid? Seda kõike uurisime Miss Mulli käest. See preili oskab samaaegselt elegantselt šampanjaklaasi käes hoida ja ka selle lummava joogi telgitagustest rääkida. Anname talle nüüd sõna. Grower ehk kasvatajad Kõigepealt, šampanjasid on kahte tüüpi. Ühed tulevad suurtelt šampanjatootjatelt ja teised grower’itelt ehk šampanjamajadelt, kellel on omad põlluda ja kes korjavad oma marjad ise - tihti käsitööna. Majad, kel oma põllud, tunnevad oma viinamarja kõige paremini. Nad teavad, kuidas mari on kasvanud ja kuidas ta erinevate aastate kliimas on küpsenud. Samuti kuidas marjast ja kindlalt põllult pärit marjadest kõige ilusamad veinid välja võluda. Nemad niisiis “turult” marju kokku ei osta, nemad kasvatavad ise. Tihti on tegu väikesemate majadega, kelle toodang samuti pisem. Viimasel ajal on järjest trendikam juua just grower'ite šampanjasid. Ka parima tahtmise juures ei jõua väikesed majad kogu maailma šampanjanälga kustutada, seega ruumi jagub kenasti nii suurtele kui väikestele tootjatele. Küll aga teritage nüüd naised kõrvu, kui kutt sulle järgmisel korral tundmatu šampanjaga külla saabub, siis ei tähenda see, et ta ei raatsinud Moetti osta. Vastupidi, tüüp teab asjast. He is a keeper! Kutid, tehke omad järeldused ka. Igaljuhul, minu lugupidamine, kõigi selliste meeste ees. Millist väiketootja šampanjat valida? Väiketootjate šampanjasid leiab CityAlko riiulist palju. Võtame näiteks Vollereaux’ (häälda “vollroo”) šampanjamaja, kellel on lisaks pikkadele šampanjavalmistamise traditsioonidele ka enda viinamarjapõllud, kust saaki korjata. Põlde on Vollereaux’l kokku 40 hektarit, millest kindlasti kogu loominguks ei jagu, aga piisavalt siiski. Kirjutasin looming, sest šampanja puhul on raske öelda toode - see lihtsalt on midagi enamat! Looming, kunst - kes kuidas soovib! Oma põldudel kasvatab Vollereaux kõiki kolme kõige kuulsamat šampanja viinamarja: valge Chardonnay ja punased Pinot Noir ja Pinot Meunier. Muuseas mõned väiksemad šampanjamajad viljelevad ka ülejäänud šampanjas lubatud viinamarjasorte - Pinot Blanc, Pinot Gris, Petit Meslier ja Arbane. Nende nelja viimase viinamarja sordi kasvualad jäävad aga kogu šampanjapiirkonna viinamarjapõldudest alla 1%. Null sekkumine - lähtekoht zéro dosage Teine suur trend šampanja loomisel on tagasi naturaalsuse juurde. Maapind ja kliima peaksid joogile ise suurema osa maitsest andma. Ehk inimene sekkub võimalikult vähe ja laseb piirkonnal või marjal oma lugu ise rääkida. Näiteks on suurt populaarsust kogumas zéro dosage või non-dosé (sh brut nature) ehk šampanjad, millele ei ole lisatud suhkruid või lisatakse ülivähe. Kes siis ei teaks, et valge suhkur on kahjulik! Loomulikult üritatakse ka viinapuu taimi kaitsta looduslike ja biodünaamiliste võtetega. Kõik see on jällegi iseloomulik ja võimalik just grower'itele ehk neile majadele, kes ise oma viinamarjad kasvatavad. Vollereaux’ Blanc de Noirs Brut Nature šampanja ei sisalda ühtegi grammi šampanjameistri poolt lisatud suhkruid. Kogu magusus on naturaalne. Kuna Vollereaux’ šampanjamaja ajalugu ulatub 1805. aastasse, siis nemad on saanud oma pinnast ja kliimat ehk terroir’i tunnetada juba üle paarisaja aasta. Mõnikord non-dosé, mõnikord dosé - šampanja loomine on kunst ja kunstnikul on õigus oma loomingut ise kujundada. Enamasti on šampanjameistritel nii hea maitse, et tahaks peale esimest täiuslikult jahutatud šampanjasõõmu kohe plaksutama hakata. Aitab nüüd aga lobast. Nagu filmides tihti öeldakse - champagne for everybody! Šampanja kõigile!
06.22
Rosé on tegemas rahvusvahelist tähelendu, tema populaarsus on, võiks tagasihoidlikult öelda, tipus. Nüüd, vahetult enne sooja suve viskame korra pilgu meie roosasse šampanjariiulisse. Loomulikult on šampanja kõrval meil roosat vahuveini ja ka selget veini, aga nüüd tähtsate suvepidude eel piilume korra roosa mullitavasse maailma, mis siis pärit ainult Prantsusmaalt, Champagne’i piirkonnast. Charles de Cazanove Brut Rosé Champagne Mõnele tootjale tahaks juba kohe pudeli eest medali või kaks kaela riputada. Charles de Cazanove Brut Rosé on just täpselt üks selline. Imeilus šampanja imekaunis pudelis. Värvilt lõheroosa, aroomis kerge moosine puuviljasus ja roosi hõng. Rikkalik maitse, mis sobib imeliselt lõhe, tuunikala või ka sealihaga, pehmetest juustudest rääkimata. Tuletame ka meelde, et meie arvates sobib rosé’d maitsta eriti hästi pigem väga jahedaks jahutatuna – see esimene lonks, see peaks ikka olema külm. Eks soojal suvepäeval tõuseb nagunii temperatuur klaasis kiiresti. Sobib ka aperitiivseks olemiseks, kus ampse ei serveeritagi. Peame ausalt ütlema, et siin on kvaliteedi ja hinna suhe lihtsalt väga-väga hea. Vollereaux Brut Rosé de Saignée Champagne Tere tulemast elegantsele ja väärikale maasikapõllule Prantsusmaal. Vollereaux Brut Rosé de Saignée lõhnab täpselt nii – kergelt maasikane, taustal õrnalt teisi punaseid marju. Maitses rikkalik ja võiks isegi öelda kergelt täidlane, tegu on 100% Pinot Noir šampanjaga ehk temal juba karakterit jagub. Toidu osas: siga, kana, kala, mereannid. Tähelepanelik lugeja on märganud, et juba teine roosa šampanja, mis sobib sealihaga. Just nii ongi – roosat šampanjat peetakse kerge sealihaga heaks paariliseks. Vollereaux’ maja on perekondlik ettevõtmine – juba kuuendat põlve. Ka selle šampanja puhul peame esile tooma kvaliteedi ja hinna suhte. See on suurepärane. Laurent Lequart Rosé Extra Brut Kujutate ette kui väike maalapp on 10 hektarit? Ikka üsna pisike. Täpselt nii palju on šampanjamaja Laurent Lequart’il ruumi viinamarju kasvatada. Ja nad on selles täiesti meistrid, juba kümnendat põlve. Laurent Lequart Rosé Extra Brut on 80% Pinot Meunier ja 20% Chardonnay. Meunier viinamari annab šampanjale kerge puuviljasuse. Ja mis värv! Tegu on peaaegu tumeroosa šampanjaga. Sobib suurepäraselt hea seltskonnaga. Ja hind? Vaadake kahe eelmise lõigu viimast mõtet, see kehtib ka Laurent Lequart’i puhul. Ilusat roosakat suve! Rosé on tegemas rahvusvahelist tähelendu
05.22
Loodetavasti on suur suvi varsti käes ning sellega kaasnevad alati ka mõnusad koosviibimised: terrassipeod, vastuvõtud aias, piknikud ja niisama suvised tähistamised. Kindlasti on paljudel ka sünnipäevad ja pulmad pidamata jäänud – nüüd suvel on hea aeg neid kõiki korraldada. Anname siinkohal mõned head nõuanded, kuidas see kõik oleks korraldajatele võimalikult lihtne. Hea ettevalmistus Põhjalik ja läbimõeldud ettevalmistus tagab võõrustajale peo, kus ta ise saab samuti pidu nautida, mitte köögis sidrunit viilutada või klaase poleerida. Alustame kõige olulisemast – peo planeerimine algab inimeste arvust. Hoolitse, et kodus oleks piisavalt klaase (arvesta, et keegi külaline võib tulla ka ootamatult oma kalli pluss ühega), valmista ette kokteilide garneeringud (näiteks laimi ja sidruni lõikamine sektoriteks) või varu piisavalt jääd (ühele inimesele peaks kokteilideks arvestama 0,5–1 kg jääd, mida rohkem, seda parem ja veiniküülerite jää siin arvestuses veel lisaks). 12 inimest ja rohkem Kui inimesi on palju, siis otsusta pakiveini kasuks – tegu on sama veiniga, mis pudelis, aga lihtsalt teistsuguses pakendis. Kvaliteedierinevust seal ei ole. Näiteks meie hea austraallane Lindemans Sauvignon Blanc. Jahuta vein enne külmikus, elegantseks serveerimiseks kalla vein enne külaliste tulekut karahvini või kannu, pista nõu jääga täidetud kaussi – nii tagad veini hea temperatuuri terve peo vältel. CityAlko valikus on palju pakiveine ja oleme veendunud, et hea pakiveini leiab meie juurest igaüks. Ära unusta ka punast, sobib imeliselt grilliga. Näiteks on meie valikus Katse La Mirada Tempranillo Syrah Hispaaniast. Kui palju jooki varuda? Rusikareegel on paar-kolm klaasi lahjat alkoholi ja samapalju kokteile. Hea oleks varuda ka paar alkoholivaba varianti. Meie valikus on palju alkoholivabu veine ja ka vahuveine. Näiteks hea „vahukas“ Hispaaniast on Codorníu või Jacobs Creek Rieslingu viinamarjast valge vein. Loomulikult on meil ka lugematu arv alkoholivabasid õllesid ja karastusjooke. Ära unusta peol ka vett pakkuda – vesi käib alkoholiga alati käsikäes! Üht pokaali veini või kokteili peaks saatma üks klaas vett. Nii jääb peol kõik korraldaja kontrolli alla. Kange ja pikendaja suhe kokteilis Rusikareegel on, et kokteilide koguse arvutamisel peaks olema pikendajat kolm või neli korda rohkem kui kanget. Näiteks ühele liitrile džinnile varu 3–4 liitrit toonikut. Kuigi ideaalne džinn ja tooniku vahekord on ühele osale džinnile kolm osa toonikut, siis kuumal suvepeol võiksid kokteilid olla isegi lahjemad ehk üks neljale. Džinniriiul on meil üsna lookas, proovi klassikaliste džinnide kõrval serveerida ka maitsedžinne, veidi põnevam. Näiteks on rabarber maitsena üsna populaarne, Saaremaa maitsedžinnide seeria on meil kenasti olemas, sealhulgas ka Saaremaa RHU Gin rabarberi maitsega. Või kellele ei meeldi küpsete Hispaania apelsinidega džinn – meie riiuleid on ehtimas Tanqueray Sevilla. Kui korraldad kokkusaamist, siis võõrustaja peaks oma elu ikka lihtsaks tegema. Varu valget, punast ja vahuveini (kõike üks sort, ei pea olema erinevaid), mõned alkoholivabad variandid, piisavalt ka kerget õlut. Sellest kõigest piisab. Hea nipp on ka see, et võõrustaja hoolitseb toidu eest ja külalised toovad joogid. Nii ei tarbita võõrustaja „veinikeldrit“ tühjaks. Pane ämbrid jääd ja vett täis ning külaliste saabudes saab kingitud pudelid kohe külma pista. Suvepidu võib alata! Suvega kaasnevad mõnusad koosviibimised
04.22
Üle ilma džinn Igas maailma nurgas toodetakse kvaliteetset džinni, oleme kuulnud, et isegi väikestel kaugetel troopilistel saartel on džinnitootmine täies hoos. Meil pole selle vastu midagi, meie kaupluste riiulid on džinnist lookas ja oleme täiesti veendunud, et džinni leidub igale maitsele ja igale sündmusele. Näiteks hea eksootiline eksemplar Jaapanist on Tenjaku Craft Gin. Jaapan on juba ammu suur viskimaa, nüüd on ta saavutanud meistritaseme ka džinnide osakonnas. Tenjaku maitseprofiil on ka kuidagi üdini jaapanlik: yuzu tsitrus, pipar, maitset pehmendav virsik ja roheline tee. Elegantne. Tenjaku Craft Gin – eksootiline eksemplar Jaapanist Džinni mitu nägu Värske, ümar, vürtsikas, pehme, siidine, terav, karge, ürdine, lilleline, kadakane… need sõnad käivad kõik džinni kohta. Džinn on mitme näoga jook. Mõnikord on maitse nii kauge „klassikalisest“ džinnist, et pimedegustatsioonil ei arvaks äragi, et tegu džinniga. See teebki džinnimaailma nii põnevaks. Ilus näide Belgiast on Panda Organic Lychee Gin. Panda Gin on maailma esimene džinn, mis on litšipõhine džinn. Nagu nimigi ütleb, siis Panda on 100% orgaaniline. Lisaks litšile on Panda Ginis kasutatud veel kirsse, apelsinikoort, basiilikut, rosmariini ja loomulikult kadakamarju. Kadakamarjadeta ei saa džinni teha, siis poleks džinn enam džinn. Belgia on samuti džinnirevolutsioonis oma tähtsat rolli mänginud – oskavad teha head džinni ning džinnisüda on õiges kohas. Maitsedžinnid on samuti väga popid. Maitsedžinn on džinn, kus domineerib mingi väga konkreetne maitse või maitsed. Näiteks apelsin või kurk või vaarikas, neis on džinni peamine karakteristik kadakas pigem tagaplaanil (aga siiski olemas!). Uusi maitseid tuleb igal aastal juurde. Soomlaste Kyrö on valmis saanud järjekordse meistriteosega ehk lubage tutvustada – Kyrö Pink Gin. Maitseprofiil maasikate ja rabarberiga. No mis saab veel apetiitsemalt ja suvisemalt kõlada? Soomlaste meistriteos Kyrö Pink Gin Džinn kokteilides Džinn on suurepärane kokteilide koostisosa. Kui vaadata kokteiliraamatuid, siis tekib paratamatult tunne, et enamik maailmakuulsatest kokteilidest on just džinniga. Nimetame mõned: Dry Martini, Negroni, džinn & toonik, Gimlet, Aviation, White Lady, Clover Club, French 75, Singapore Sling. Ja nii edasi. Kokteiliklassikale sobib hästi džinniklassika – Portobello Road Gin. Parajalt kadakane, sidrunheinast värske ja piprast kergelt vürtsikas. Kokteilide retseptid leiate meie kodulehelt blogirubriigist kokteilide alt. Džinn on suurepärane kokteilide koostisosa
03.22
Perekond Abecassis toodab Prantsusmaal Cognac’i maakonnas konjakit, varsti sada aastat. Tegelikult ei olegi õige kirjutada toodab, sest see on kõik liiga tehniline. Pigem konjakit ikka luuakse, suure kire, armastuse ja kogemusega. Perekonnal on kolm konjakibrändi: Reviseur, ABK6 ja Leyrat. Iga kaubamärgi viinamarjad kasvavad erineval põllul, valikus on ainult Single Estate konjakid ehk kogu kontroll on algusest lõpuni perekonna käes. Selliseid perekondlikke majasid pole Prantsusmaal liiga palju alles. Francis Abecassis ja tema tütar Elodie Konjaki kasvuala ja konjakimeister Reviseur, ABK6 ja Leyrat. Kõigil neil on oma põllud ning vastavalt ka oma hooldaja, viinamarjade kasvataja – inimene, kes vastutab konkreetse kasvuala viinamarjade heaolu ja kvaliteedi eest. See tähendab seda, et kolme kaubamärgi loomingus on tunda tugevalt… inimlikku puudutust, karakterit ja maitse-eelistusi. Aga aitab filosofeerimisest, vaatame hoopis, kuidas perekonna Abecassis konjakid maitsevad. Konjakimaja Reviseur Reviseur VS, Reviseur VSOP, Reviseur VSOP Rare, Reviseur XO, Reviseur Origin. Võiks öelda lausa staaride paraad ja palju auhindu kogunud konjakiseeria. Reviseur VS, VSOP, XO ja VSOP Rare on palju auhinud kogunud Eriti tore on see, et maja kasutab konjakisegudes vanemaid konjakeid, kui seadus ette nõuab. Näiteks Reviseur VS nõuab seadusega 3 aastat vana konjakit, aga nemad kasutavad VS-i puhul 3–6 aasta vanuseid konjakeid. Nad ei pea seda tegema, aga nad tahavad, et kõik ikka vee parem tuleks. Ja see kõik on maitses tunda. Näiteks Reviseur Single Estate Cognac VSOP puhul peab konjak seadusega olema 5 aastat „vana“, aga nemad segavad konjaki kokku 5–10 aastastest tegelastest. Tulemus on elegantne, puuviljane, õrnalt isegi vürtsikas ja pähkline. Aga väärikalt. Reviseur Single Estate Cognac VSOP Konjakimaja ABK6 See maja on võitnud nii palju auhindu, et kõike ei hakka siin kirja panema. Aga nende seas oli ka 2017. aastal konjaki „maailmameistrivõistluste“ kroonijuveel – ABK6 XO tunnustati siis maailma parimaks XO konjakiks. Palun, meil kenasti siin olemas ABK6 Cognac XO. ABK6 XO – maailma parim XO konjak Proovimist tasub kogu seeria, aga toome välja ka konjakiliköörid. Apelsini ja kaneeli konjakiliköör ABK6 Orange Cinnamon Cognac Liqueur ja mee konjakiliköör ABK6 Honey Cognac Liqueur (pea 90% Single Estate konjakit ja kümmekond protsenti puhast kastanipuu mett perekonna enda valdustest). ABK6 mee konjakiliköör Konjakimaja Leyrat Tegu on perekonna konjakimaja esmaklassilise seeriaga, tippude tipuga. Lähtekoht konjaki loomisele on aga ikka sama: kvaliteet, kvaliteet ja kvaliteet. Leyrat’ konjakitesse segatakse kokku veelgi vanemaid konjakeid ja tihtipeale on nende konjakite tiraažid limiteeritud. Tulemuseks on konjakid, mis on elegantsed, peenetundelised, õrnad. Seda on ka hinnatud. Leyrat Glory Extra sai 2017. aastal tiitli – maailma parim konjak. Sel tagasihoidlikul noodil lõpetamegi oma konjakiloo. Leyrat Glory Extra – maailma parim konjak Põnevaid konjakielamusi!
03.22
See kõik kõlab nagu üks rohke maitsega vürtsitatud Mehhiko põnevusfilm. Meie loo algus kisub küll sinnapoole! Aastaid tagasi oli tekiila maine siinkandis üsna nigel. Nüüd on aga tekiila sööstnud särava tähena paljudesse kokteilimenüüdesse, maailmas avatakse ainult tekiilale pühendatud joogiasutusi ning kodused baarikapid täituvad parimate pudelitega kaugelt maalt. Avame tekiila populaarsuse tagamaid! Kiired faktid ehk millest ja kus tekiilat valmistatakse? Tekiilat valmistatakse liilialiste sugukonda kuuluvast „sinisest“ agaavist – Agave tequilana Weber Azul. Agaav kasvab umbes 10 aastat enne kui ta „sobib“ tekiilaks. Kokku umbes paarsada ruutkilomeetri põlde Mehhiko edela kandis: Jalisco, Guanajuato, Tamaulipas, Nayarit, Michoacan. Kõik, mis ei ole nendest kasvupiirkondadest, ei ole tekiila vaid mezcal. Mezcal on tihipeale kergelt suitsune tegelane. Eesti turule on jõudnud 100% agaavi mezcal Curro. Sobib nii puhtalt kui ka kokteilidesse. Tekiiladest ja mezcalidest kirjutatakse pakse raamatuid, me siinkohal peatume ja vaatame, kuidas tekiila maitseb. Tekiilat valmistatakse umbes 10-aastasest agaavist Kuidas maitseb tekiila? Lihtne vastus on hästi. Aga see pole loomulikult piisav vastus. Värske, mahe, siidine, vürtsikas, ananassine, rohune, meene, lilleline, pähkline, vanilline, ürdine, tsitruseline, võine, magus, suitsune, šokolaadine, puidune. Seda nimekirja võiks jätkata lõpmatuseni. Näiteks on meie valikus Espolon blanco Tequila. Kõik Espolon tekiilad on valmistatud 100% sinisest agaavist, Jalisco piirkonnas. Jalisco on Mehhiko parim ja vanim teadaolev sinise agaavi kasvupiirkond. Võrreldes teiste piirkondadega kasvavad seal suuremad ja magusama maitsega agaavi taimed. Aroomilt õrn ja elegantne, maitses tunda agaavi magusust, troopilisi puuvilju, sidrunikoort ja musta pipart. Kodused Margaritad ja Palomad valmivad selle tekiilaga kindlasti imehead. Või meie Don Roberto Tequila Plata, samuti Jalisco piirkonnast. Maitses kergelt melonit, musta ja rohelist pipart, kergelt tubakat. Üldmulje siidine ja puuviljane. See on üks tekiilatootja, mille loomingust kohe õhkub kvaliteeti. Traditsioonilised valmistamismeetodid, pikk tekiilavalmistamise perekondlik sugupuu ja tohutus koguses kirge ja töötunde – seda kõike on lõpptulemuses tunda. Reposado sordist toome esile Tosco Tequila Reposado. Reposado tähendab seda, et tekiila on puhanud mingi aja tammevaadis. Tosco 11 kuud tammevaadis pikutamine annab Tosco tekiilale kuldse värvuse ja mesisema-röstisema maitse. Kuivatatud puuviljad ja vanill samuti maitses tunda. Tekiila on samasugune peen ja kvaliteetne käsitöö nagu prantslaste uhkus šampanja. Meie tekiilaga kokteiliretsepte leiad siit. Kvaliteetsed koostisosad on hea kokteili alus. Retseptid anname teile ka kauba peale! Kvaliteetne tekiila on hea kokteili alus
01.22
Kui mõelda küpsetele ja tummistele punastele veinidele, siis ühena esimestest meenub kindlasti Cabernet Sauvignon. Teda võiks nimetada võimukate punaste veinide krahvinnaks, kuningannaks või kui lubate, vanaemaks. Temas on tanniinide ja mustasõstra jõudu, elegantselt vürtse ja tubakat ning mõnikord kodust moosisust ja šokolaadisust. Tihtipeale on Cabernet Sauvignon punased umbes 13–14,5 kraadi kanged ehk tegu pole kindlasti kõige „kergemate“ veinidega. Meie riiulitel on valikut aga kõikidele maitsetele. Vaatame veidi lähemalt! Üle terve maakera Cabernet Sauvignon kasvab hästi üle terve maa. Soojemates kliimades ilmnevad soojad noodid, külmemates kergelt kargemad ja hillitsetumad maitseomadused. Hea on see, et ükskõik, kus kliimas või mis pinnasel Cabernet Sauvignon kasvab, jääb ta ikka suures pildis Cabernet Sauvignoniks. Kuna selle viinamarjasordi saagikus on suur, siis temast saab toota veidi lihtsamaid lauaveine, aga kuna ta on ikkagi ka samal ajal punaste kuninganna, siis Cabernet Sauvignonist luuakse ka maailma veinikultuuri tippteoseid. Esimesena meenub Bordeaux’ piirkond, kus ta on selle kasvupiirkonna üks kolmest peamisest punasest. Cabernet Sauvignon on uues maailmas vana tegija Võtame näiteks Tšiili. Meie Koyle Royale Cabernet Sauvignonis on tunda musta sõstart, põldmarju, ürte, kergelt šokolaadi ja tubakat. Täpselt nii nagu üks „kabernee“ olema peab. Toidust meenub kohe rosmariiniga maitsestatud lammas. Või võtame näiteks Lõuna-Aafrika Vabariigi KWV Cabernet Sauvignoni, mõnusalt tumedaid marju, ürdisust ja puidusust, veidi kergema iseloomuga. Grill-lihaga paras paar. Uue maailma puhul ei saa üle ega ümber Austraaliast ja Californiast ning nende Cabernet Sauvignoni kultuurist. Austraalia Wolf Blass Yellow Label Cabernet Sauvignonis on tunda musta ploomi, musta sõstart, kergelt tamme ja tanniine. Tulemuseks on üks rohke karakteriga hästi tasakaalus vein. Ameeriklased tunnevad samuti Cabernet Sauvignoni läbi ja lõhki. Beringer California Cabernet Sauvignon on vanilliselt šokolaadine, kergelt mustasõstrane, ploom ja kirss samuti kenasti tunda. Sobib hästi vasikaga või punase veini hautistega. Cabernet Sauvignon on grill-lihaga paras paar Cabernet Sauvignon ja Prantsusmaa Loo lõpetuseks midagi täiesti erilist. Midagi, mis võibolla tahab tähtpäeva ja suurt punase veini armastust. Chateau d’Arsac Margaux. 70% Cabernet Sauvignon, 30% Merlot. Veinielamus. Elegantsed marjad, eriti kirss, diskreetne küps tanniin. Ulukid, liha, seened, isegi tuunikala. Kuulus Margaux’ apellatsioon ei vea alt. Head kaberneetamist!
12.21
…, aga kõik brändid pole konjakid. See on vana tõde, et konjakiks tohib nimetada vaid Prantsusmaa edalanurgast Cognac’i maakonnast pärit kuldkollast jooki. Prantslastele omaselt käib konjakiga kaasas palju kindlaksmääratud ajaloolisi kasvualasid, regulatsioone ja traditsioone. Vaatame kõike lähemalt! Kõik konjakid on brändid, aga kõik brändid pole konjakid Brändi ja konjak, kiired faktid Niisiis konjak on Cognac’ist, kõik muu on brändi. Konjaki viinamari on Ugni Blanc (90%) ja Folle Blanche (10%) ning vähesel määral Colombard. Ja nüüd algab hääldusharjutus, mis kõlab nagu kaunis luuletus. Konjaki viinamarjade kasvualasid on maakonnas ainult kuus – Grand Champagne, Petite Champagne, Borderies, Fins Bois, Bons Bois, Bois Ordinaires ja Bois Communs. Näiteks on meie valikus Petite Champange kasvualalt Reviseur Single Estate XO konjak, mille kogu seeria on kuulus oma erilise aromaatsuse poolest. Väike tootja, kes tahab teha ilusat konjakit. Reviseur Single Estate seeria on kuulus erilise aromaatsuse poolest Loomulikult võiksime oma „konjakikeldrist“ siia kirjutama jäädagi, aga mingid valikud peame tegema. Näiteks on põnev lugu Hine konjakimajaga, ainuke maja tänaseni, mis on saanud Tema Majesteedi kuninganna Elizabeth II kuningliku orderi, mis teeb Hine’ist Briti kuningakoja ametliku konjakivarustaja. Hine on olnud kuningliku orderi omanik aastast 1962. Hine Rare VSOP leiate siit. Või H by Hine VSOP siit. Hine’i konjakid on stiililt puuviljased, elegantsed ja ümarad, mida toetab taustal delikaatne puidusus, kasvukohad on neil ainult kahes tipus Grand Champagne ja Petite Champagne. Tuleb ka meeles pidada, et hea brändi võib olla täpselt samasugune maitse-elamus nagu hea konjak. Kõik, aitab nüüd küll faktidest. Vaatame, kuidas brändit-konjakit maitsta. Toome esile ühe mõnusa siidise brändi Fernando de Castilla Solera Reserva, siidine, õrn, väga seltskondlik. Hea brändi võib olla samasugune maitse-elamus nagu hea konjak Kas konjak ja brändi on vaid puhtalt maitsmiseks? Oi, ei. Maailma kokteiliklassikas on palju brändi või konjakiga kokteile. Cognac Manhattan, Cognac Old Fashioned, Sidecar, Vieux Carré, Cognac French 75, Corpse Reviver Nr 1, Konjaki-Brändi Negroni, lisaks ka sour-tüüpi kokteilid, isegi konjak & toonik ja konjaki Spritz. Ühesõnaga, see, et konjaki ja brändiga käib kaasas veidi elitaarsem hõng, ei tähenda seda, et seda jooki peab hoidma sametpadjal klaaskapis. Näiteks meie Reviseur Single Estate Cognac VS sobib imeliselt erinevatesse kokteilidesse. Konjak on täpselt samasugune hea kokteilide koostisaine nagu muu kange alkohol, lihtsalt kergelt peenema kuulsusega. Sidecar – maailma kokteiliklassikasse kuuluv brändi või konjakiga kokteil
12.21
Tõsi, Hispaanias osatakse teha väga head punast. Aga selle kõrval luuakse ka suurepärast valget ja hispaanlaste oma šampanjat ehk cavat. Hoiame siin loos aga fookuse punasel. Hispaania on suur ilus maa, lõunas soe vahemereline kliima, põhjas on tunda juba niisket ja jahedamat Atlandi lähedust. Veinikaart on seega kirju. Kuna ühes artiklis on pea võimatu anda täit ülevaadet Hispaania punasest veinikaardist, siis keskendume selles loos ainult kõige olulisemale. Crianza, Reserva ja Gran Reserva – mida need etiketil tähendavad? Hispaanlased on loonud lihtsa tammevaadi laagerduse süsteemi. Jäta meelde kolm nime ja kolm numbrit: Crianza 2/0,5; Reserva 3/1 ja Gran Reserva 5/1,5. Esimene number tähistab minimaalset laagerdumisaega, teine number näitab minimaalset aega tammevaadis. Loomulikult on siin süsteemis erandeid ja reegleid uuendatakse omajagu tihti, aga suur pilt on umbes täpselt selline. Toome näiteks Dominio Fournier Crianza, maitsev siidine kirss ja tumedad marjad, kergelt vanilli ja õrn tamm aroomis. Sobib suurepäraselt punase lihaga: Heas hinnas Crianza! Ärge nüüd ehmatage, siit tuleb magnum suuruses pudel ehk 2 tavasuuruses pudelit ühes suures pudelis. Beronia Reserva. Ilus Tempranillo – tume ploom, pehme šokolaadine maitsenüanss, kergelt vanilli, tumedad marjad, õrnalt nahkne. Lihtsam tassida ka, kaks pudelit kolisevad kotis, üks suur pudel mitte – loogiline! Tempranillo viinamari oma täies hiilguses Pata Negra Gran Reserva on hea lihtne näide Gran Reserva kategooriast, peaks ka ütlema, et rahakotile sõbralik. Värvuselt tume rubiinpunane. Aroom on jõuline, milles tammisust, vürtsi, kuivatatud puuvilju. Maitses jõuline, sametine, mahlane. Tasakaalus hape, musta ploomi noodid. Pika järelmaitsega. Ega rohkem polegi punaselt ilusamat kirjeldust oodata. Crianza, Reserva ja Gran Reserva valik meie kaupluste riiulitel ja ka e-poe digiriiulitel on muljetavaldav, sest Hispaaniast tuleb lihtsalt nii palju head punast veini ning tahame kogu seda headust ka oma klientideni tuua. Oleme veendunud, et igaüks, kes head punast hispaanlast otsib, leiab selle CityAlkost. CityAlkost leiab palju häid punaseid hispaanlasi
10.21
Rumm on tagasi. Pole õrna aimugi, miks rumm vahepeal alkoholi- ja kokteilimaailmas veidi tähelepanust eemale jäi, aga nüüd on rumm vägagi rõõmsalt staaritsemas nii kodustes baarikappides kui ka baaride kokteilimenüüdes üle maailma. Rummi valik CityAlko riiulitel on kariibidele omaselt kirju. Rummi lõbusad varjundid Rummid saab jagada kolmeks ja pooleks (on ka teisi jagamise võimalusi, aga teeme asja lihtsaks). Valged, kuldsed ning tumedad. Pooliku kategooria anname vürtsitatud rummidele. Ja lisame kohe alustuseks, et rumm on ideaalne koostisosa kokteilides, pole ime, et maailma kokteiliklassikas on nii palju maitsvaid rummiga kokteile. Näiteks Cuba Libre, Daiquiri, Pina Colada, Mojito, Mai Tai ja Old Cuban. Rummiga kokteile on kokteiliklassikas palju Hele rumm Valged rummid on maheda maitsega, enamasti mitmeid kordi destilleeritud ehk pigem õrnade lõhna- ja maitseomadustega. Hele rumm laseb kokteilis teistel koostisosadel särada ja pole ise väga tugevate iseloomuomadustega. Rummibränd Angostura Trinidad ja Tobagost tähendab automaatselt kõrget kvaliteeti, näiteks nende 3 aastat vaadis pikutanud Angostura White Reserva Rum. Kiire reis Dominikaani näitab, et Matusalem Platino on kergelt kaneeline ja troopikale omaselt kookose nüanssidega. Heledad on eriti head kokteilide koostisosad. Kuldne rumm Kuldsed rummid on karakteriga tegelased. Nemad küpsevad vanas tammevaadis, kus varem hoitud ameeriklaste burbooni, neile lisatakse ka suhkrukaramelli. Ja milline staaritsemine siin kategoorias käib, kõige esirinnas Barbadose kuldne Mount Gay Eclipse, kaneeli, banaani ja karamelli aroom, kergelt tammene ja röstine maitse. Sobib väga hästi puhtalt ja ka kokteilidesse. Tume rumm Tumedat rummi hoitakse neli aastat söestatud tammevaadis, neil on küllaga temperamenti ehk palju head maitset ning aroomi. Lisatud rohkelt suhkrukaramelli, maitses tihti kerged vürtsid ja puuviljad. Ja sobib väga kenasti ka puhtalt või jääga nautimiseks. Kes soovib reisida Fidžile? Maitserännak Plantation Fidžiga on täiesti võimalik. Seda soovitame proovida puhtalt või magustoidu kõrvale, sobib imeliselt. Ja loomulikult ei tohi unustada, et rumm sobib hästi ka magustoitude sisse, kes siis rummikooki ei tea?! Rumm sobib hästi ka magustoitude sisse Vürtsitatud rumm Vürtsitatud rummid on kuldsed või valged rummid, mis saavad oma iseloomuliku maitse ning lõhna – üllatus, üllatus – vürtsidest ja karamellist. Captain Morgan Spiced Gold on siin võiks öelda legendi staatuses. Kuldseid ja tumedaid soovitame proovida esmalt puhtalt, seal on nii palju põnevaid troopilisi noote, mida tasub kinni püüda! Rumm on maitsekas reis troopikasse
10.21
Mis asi see vegan vein veel on? Tahaks kohe küsida, et mis mõttes, kõik veinid on loogiliselt võttes taimsed? Vein on ju loodud viinamarjadest ehk kõik peaks olema 100% vegan. Aga ei ole. Teeme selle asja kohe selgeks! Mitte-vegan nüanss võib lisanduda veini valmistamise protsessis Jah, viinamarjad on taimsed, see on selge. Veini selitamine on veini vegan-temaatikas võtmetähtsusega. Nimelt kui viinamarjadest on mahl kätte saadud, siis selles samas mahlas võib leiduda imepisikesi kesta või seemne osakesi, nii pisikesi, et filter neid kinni ei püüa ja siis hakatakse veini selitama. Seda selleks, et kinni püüda see imepisike osake või maitsenüanss mahlas, mis veinimeistri arvates sinna kuuluma ei peaks. Kui veinimeister otsustab veini selitada (paljud veinimeistrid otsustavad seda ka mitte teha), siis võib loomseid osakesi veini sattuda. Sest veini selitajad võivad olla mitte-taimset päritolu. Veini loomne nimekiri Loomseteks koostisosadeks ehk selitajateks võivad olla näiteks kala põiest või sõraliste kontidest-kõõlustest saadud želatiin, kitiin koorikloomade ja putukate kestadest, munavalk albumiin või piimavalk kaseiin. Jah, see kõik kõlab üsna võikalt, kunagi olidki need selitajad n-ö põhilised. Õnneks areneb ka veinitootmine kiirel sammul ning tänapäeval on palju 100% taimseid selitajaid, näiteks mineraalsavi, aktiivsüsi, lubjakivi ja ränidioksiid. Kui etiketil on kirjas vegan, siis on vein 100% vegan Jah, nii lihtne see ongi. Kui etikett ütleb vegan, siis ta on sertifitseeritud ja 100% kindlaks tehtud, et vein on kogu ulatuses taimset päritolu. Sertifitseeritud vegan veinid on ka meie riiulitel kenasti olemas. Vegan veinid on ka CityAlkos kenasti olemas Melea veinisari Hispaaniast on 100% vegan Paljud veinimajad on hetkel n-ö ülemineku faasis ehk kuigi vein võib (juba) olla 100% vegan, siis etiketil see veel ei kajastu, nad pole lihtsalt jõudnud etiketti uuendada. Meie sortimendis on kenasti olemas Hispaania Melea veinisari, mis on juba pakendil märgitud – vegan. Melea sarjas on kenasti olemas nii valge Melea Verdejo Sauvignon Blanc, punane Melea Tempranillo ja roosa Melea Tempranillo Rosado. Kogu sari on ka orgaaniline ja nende veinifilosoofia on väga keskkonnasäästlik. Kogu Melea veinisari on vegan ja keskkonnasäästlik Kaunis Austria Dürnberg sari – 100% vegan Dürnberg on veinimaja Austrias, Falkensteini küla kandis, juba aastakümneid on nemad üritanud olla võimalikult looduslähedased ning 100% taimsed. Kogu seeria on leitav siit meie e-poest. Huvitav on see, et nende kahe maja näitel on 100% vegan veinide etiketid väga kaunid ja pigem loodusest inspireeritud. Kaunis vein, kaunis pudelis. Dürnberg vegan veinidel on kaunid etiketid
08.21
Proseccol on kõik olemas. Kindel geograafiline päritolu, pikad traditsioonid, suurepärane maitse, pigem taskukohane hind ning palju-palju itaalialikku kirge. Ja üha kasvav austajaskond. Prosecco geograafia ja viinamari Prosecco on Itaalia valge vahuvein, mida toodetakse Itaalia kirdeosas, Veneto ja Friuli-Venezia Giulia piirkondades. See jääb kaardil Dolomiitide ja Aadria mere vahele ehk mereline kliima soodsate niiskete tuultega. Proseccot toodetakse Glera nimelisest viinamarjast. Ainult ülalnimetatud piirkondades valmistatud vahuveini võib nimetada Proseccoks. Proseccot toodetakse Glera viinamarjast Mahepõllumajanduslik lähenemine on kenasti kohale jõudnud ka prosecco „kasvatamise“ protsessi. Näiteks on meie valikus suurepärane orgaaniline Novapalma Prosecco Organic. Värske, kerge, õrnalt puuviljane ja parajalt melonit. Ja kauba peale imekaunis etikett. Prosecco valmistamine ja rosé Prosecco valmistamise meetodit nimetatakse Charmat’ meetodiks (häälda „šarmaa“), šampanja valmistamise nimi on traditsiooniline šampanja meetod, kus teine kääritamine toimub pudelis, Prosecco teine toimub roostevabades tünnides. Roostevabas tünnis pole midagi halba, saab rohkem ja kiiremini. Värske lehekülg proseccomaailmas – Rosé Prosecco Täiesti uue värske lehekülje saame proseccomaailmas pöörata rosé proseccoga. Glera on valge mari, siis kasutatakse veini valmistamisel veidi Pinot Noir punast marja. Rosé prosecco on meie valikus nüüd esindatud, võiks öelda üsna rohkesti. Näiteks Brilla Prosecco Rosato – värske ja kerge nagu prosecco ikka, aga kergete maasika ja vaarika nootidega. No mis saaks parem olla? Või San Martino Prosecco Rosé – värsked puuviljad, maasikad ja ka õun. Ja pidage ikka meeles, vahuveini puhul on eriti oluline jook enne serveerimist külmaks saada. Prosecco ja toit Nagu oleme korduvalt oma kirjutistes märkinud, kindla piirkonna vein sobib alati kokku piirkonna köögipoolega. Kõik mis lähedal – pudelisse ja taldrikule ja lauale. Aeg on selle paika lihvinud. Prosecco sobib imehästi suupistetega: vinnutatud vorstid ja singid, pisikesed kanapeed, lahtised pirukad, pehmed juustud, õliga sai, küpsed tomatid. Kogu selle headusega sobib imehästi I Castelli Romeo & Giulietta Prosecco. Ühesõnaga – see kõik on kokkuvõtvalt hoole ja armastusega tehtud seltskondlik peotoit. Sõpradega koos maitsebki ju elu paremini. Itaallased teavad. Prosecco sobib imehästi suupistetega
08.21
Täiesti võimalik, et džinn on ja võib-olla jääbki maailma kõige populaarsemaks kangeks alkoholiks. Ei hakka liialt maailma müügistatistikasse süvenema, aga üks on selge – džinn figureerib kõikides kvaliteetsetes kokteilimenüüdes pigem palju kui vähe. Miks see nii on? Eks ikka seepärast, et džinn on nii hea maitsega ning temast on kokteiliklassikas paras ports kuulsaid kokteile. Džinn & toonik, Dry Martini, White Lady, Aviation, Negroni, kui nimetada mõned kuulsamad. Džinni tüübid Džinni võib jagada tüübi järgi nelja klassi: London Dry, Plymouth Gin, Old Tom, ja Genever. See on selline vana klassikaline jaotus. London Dry on kadakane ja pigem kuiv džinn, midagi kunstlikku lisada ei tohi, kõik peab olema taimedest, ürtidest ning viljadest endast destilleeritud. Üks kuulsamaid London Dry džinne on muidugi Beefeater London Dry oma veelgi kuulsamate punases rüüs monarhia-valvuritega. Plymouth Gin on vähem tsitruseline, kuid aromaatne ja vürtsikas London Dry stiilinäide Inglise edelaosast. Plymouth Gin üks ja ainus meil olemas. Old Tom on algselt magusam džinn, enam mitte, sobib mõrudatesse jookidesse. Genever tähistab džinni alguspäevi, genever on hollandi keeles kadakas, tegelikult tänasel päeval pigem vähe kadakane, mõnusa rikkaliku ja täidlase maitsega. Krahv Negroni tähtsus kokteiliajaloos Kokteiliajalugu on täis legende, müüte, mõistatusi ning tihtipeale ka palju kuulujutte. Raske on sadu aastaid hiljem aru saada, kas mõni kokteilijutuke on 100% tõsi. Krahv Negroni lugu on aga üsna kenasti dokumenteeritud. Aasta siis oli 1919 ja linnaks Firenze, kohaks Café Casoni. Krahv Negroni lemmikjook oli Americano (mitte segi ajada Americano kohviga, mis on pikem must kohv), mille retsept on võrdses osas Camparit ja punast vermutit, pikendatud mullliveega, garneeringuks ikka apelsiniviil, -koor või -sektor. Negroni kokteili sünd Ja nüüd läheb ajalugu veidi nüansirohkemaks. Kes vahetas mullivee džinni vastu. Kas seda palus teha krahv? Kas vahetuse tegi baarman ise kogemata või teadlikult? Kas krahv palus kangemat jooki ja baarman vahetas kiiruga mullivee džinni vastu? Tegelikult pole vahet. 1919. aastal sündis Negroni, Firenzes. Võrdses osas Camparit, punast vermutit ja džinni. Segatud jook, serveeritud tihti viskiklaasist jää ja apelsiniga. Itaalias-sõbrad teavad, et Negroni on Itaalia toidu- ja joogikultuuri oluline osa, sügavpunast mõru-magusat kokteili on isegi linnapildis tänavakohvikutes igal nurgal märgata. Negroni on Itaalia toidu- ja joogikultuuri oluline osa Loomulikult on meie valikus olemas Campari. Aga võib kasutada ka muud bitterit. Punane Martini Rosso vermut. Džinni on meil nii palju, et selleks peab tulema kauplusesse või vaatame meie džinnivalikult veebipoest. Kogu kaup pole meil veebis üleval ehk väga spetsiifiliste soovide korral tulge ikka kauplusse kohale! Saluti nagu itaallased ütlevad. Džinn on maailma kõige populaarsem kange alkohol
06.21
Kergelt puuviljane, mõnusalt maasikane, vaarikane kuni lõhnavate lillepahvakuteni välja. Mõnikord aga elegantselt kuiv ja vägagi tagasihoidlik ning vaoshoitud. See kõik käib kaasas roosa veini ja vahuveiniga. Rosé on üks mitmekülgne tegelane. Roosat viinamarja pole olemas Enne kui hakkame roosa veini karakterit avama, tuletame meelde ühe vana tõe. Roséd tehakse punastest viinamarjadest. Roosasid viinamarju meie planeedil veel ei eksisteeri. Punaste viinamarjade kestad annavad roosale veinile tema kauni värvi. Selge see, lähme nüüd edasi põnevama osa juurde. Marjane rosé Siin peame muidugi silmas maasikaid ja vaarikaid. Viimased on tihtipeale kõige esimesed roosa veini aroomi ja maitset kirjeldavad sõnad. Toome kohe ühe hea näite meie omast tootevalikust. Ducalis Prosecco Spumante Rose Extra Dry Itaaliast on värske ja elegantne prosecco. Välimuselt heleroosa, aroom on lilleline ja tunda on üsna tugevaid vihjeid maasikatele ja vaarikatele. Keskmise happesusega, puuviljane ja magusa alatooniga. Väga heas tasakaalus roosa prosecco. See ei ole loomulikult veel kõik. I Castelli Romeo & Giulietta Prosecco Rosé teeb suure roosa kummarduse proseccole üldiselt. Siin aga õrnalt mineraalne, maasikane ja kirsine. Kerge ja aromaatne. Raske on rosé’lt rohkem soovida. Loomulikult peaksid kõik roosad olema sarnaselt valgele (vahu-)veinile enne serveerimist jahutatud. Ja me ei vaata viltu, kui lahjendada roosat veini või vahuveini rohke jääga. Sörts mullivett ei tee ka liiga. Kes otsib suviseks aiapeoks kaunist kingitust, siis sellele veinietiketile on raske vastast leida. Imekaunis Tenuta Cocci Grifoni Tara Marche Rosato. Nimi on küll üsna pikk ja lohisev, aga see harmoneerub kenasti veini pika järelmaitsega. Maitses küpsed aprikoosid, aroomis küpsed luuviljad ja pirn. Õrnroosa värvus läheb loodetavasti kokku aia õitsvate roosidega ning külaliste päikese puudutatud põskedega. Vaoshoitum rosé Rosé kuulub ka šampanjariiulisse. Loomulikult pöörame nüüd pilgud Prantsusmaa Champagne’i poole. Lubage tutvustada, Vollereaux Brut Rosé de Saignée. Aastasadu traditsioone, marjade ning pinnase tundmaõppimist, ühe perekonna kirg luua midagi suurepärast. Aroomis alguses punased marjad, eriti maasikad, hiljem küpsetised ja vanill. 100% Pinot Noir ehk karakterit sellel roosal šampanjal jagub. Ilus pikk järelmaitse, pehme mullide tekstuur. Elegantne roosa. Me võiksime oma roosade valikust siin... vahutama jäädagi. Paraku kõike head ei jõua jagada. Aga soovitame hoopis ise proovida ning oma lemmikud leida. Viimase jokkerina anname hea vihje kiirustajatele. Otsid kingitust ja pakkida ei jõua? Siin on üks hea roosa Veuve Clicquot’ šampanja juba prantslaste poolt kenasti karpi pistetud!
05.21
Keskkonnasäästlik, orgaaniline, biodünaamiline, öko, naturaalne, jätkusuutlik… need suured sõnad on tulnud veinimaailma, et jääda. Ja loomulikult on suurte sõnade taga ka suured teod. Kohaliku kliima, pinnase ja kogemuste tunnetamine ise liigselt sekkumata on veinimaailma Trend Number Üks. Aga kuidas ja millist veini siis juua, et loodusele liiga ei teeks? Järgnevalt anname mõned lihtsad soovitused. Kohalik on sõbralik Täiesti arusaadav, et elame külmas Eestis. Seoses nelja aasta-ajaga on meil kasvatamise võimalused piiratud ning kõigelt head saaki ei saa. Aga viimasel ajal on Eesti kohalik veinilooming näidanud suuri edusamme ning maitseb ikka väga hästi. Samad sõnad käivad ka kange alkoholi kohta. Kohaliku mõiste võiks siin olla veidi laiem, loodame, et keegi ei pahanda, kui kutsume siin loos veini-kohalikuks tervet Euroopat. Kohalikku nautides jääb ära ülipikk transport ning eks ikka rohkem jääb meie enda joogimeistrile ka tasku. Häid näiteid ei pea kaugelt otsima, Eesti oma Nudisti Rabarbra rabarberivahuvein on võitnud paljude südamed. Kohalik on sõbralik ja maitseb hästi Traditsioonid loevad Mõned viinamarjad tahavad rohkem niiskust kui teised. Mõni aga naudib krõbekuiva pinnast. Aastasadade jooksul on viinamarjasortidel kujunenud oma kasvupiirkonnad. Pole mõtet (keskkonna-aspekti arvestades) Sauvignon Blanci hakata kasvatama ülikuivas piirkonnas, see nõuaks tohutut veeressurssi. Ehk tasuks osta veinimaale või veini piirkonnale omast viinamarja. Loire’i oru Sauvignon Blanc on kuulus üle maailma, viinapuud saavad kogu vajaliku pinnasest ise kätte. Ega neid seal keegi kastma hakka. Muidugi globaalse kliimasoojenemise kontekstis ei oska ennustada. Prantslased juba oskavad Sauvignon Blanci voolida, näiteks Loire’i Le Domaine Saget Pouilly Fumé, Guy Sagret on lihtsalt väga hea käega toodetud. Viinamarjad korjatakse Loire’i oru keskosast, jõe paremalt kaldalt. Pinnas sisaldab piirkonnale omast ränikivi. Rohkem kui kolmekümne aasta vanuste taimede juured on ennast uskumatult sügavale sirutanud. Nii imavad nad läbi merepõhja kivistisi sisaldavaid pinnasekihte viinamarjadesse ning vein saab omale iseloomuliku tolmuse mineraalsuse. Erinevatel viinamarjasortidel on oma kasvupiirkonnad Orgaaniline, naturaalne ja biodünaamiline Nende mõistete lahtiseletamiseks oleks vaja kirjutada raamat, paks raamat. Kokkuvõtvalt on aga lood nii, et selliste sõnadega märgistatud veinid ja tootjad ei kasuta ühtegi mittetaimset taimekaitsevahendit – tootjad oskavad looduslike nippidega viinapuid kahjustavatest tegelastest või bakteritest lahti saada. Biodünaamilise puhul loetakse ja arvestatakse looduse rütme veelgi suurema südamega. Novapalma Organic Pinot Grigio on üks väga hea ja maitsev näide orgaanilisest veinist. Orgaanilisel veinil ei kasuta mittetaimset taimekaitsevahendit Üllatus viimaseks – pakivein Teeme ühe asja kohe selgeks. Pakivein on sama vein, mis läheb pudelisse. Ainult ta on pakendatud kilekotti. Kunagi olid pakiveinid madala kvaliteediga ja halva kuvandiga, nüüd on see kõik muutunud või muutumas. Kui on suurem suvine seltskond – keskkonnasäästlikkuse mõttes, valige pakivein. Näiteks Crudo Catarratto Zibibbo Organic, kolm liitrit head Itaalia seltskonnaveini. Hoiame loodust ja loomulikult üksteist! Kvaliteet maitseb alati hästi! Suuremale seltskonnale vali pakivein
05.21
Valge vein on kerge ja värske, sobib hooaega. Aga samas võib valge vein olla kergelt mesine, troopiliselt või roheliselt puuviljane, lilleline, kurgine, rohune või luuviljane. Seda jada me võiksime jätkata veel lehekülgi. Ärme aga lasku liigsetesse detailidesse vaid vaatame hoopis lähemalt kaht kõige populaarsemat viinamarja. Teie ees on valged printsessid – Chardonnay ja Sauvignon Blanc. Valge vein sobib kevadhooaega Maailma vallutanud Chardonnay Chardonnay kasvab ja teda kasvatatakse igal pool, niimoodi võiks vist küll veidi üldistada. Jahedast Chablist Prantsusmaal kuni kõrvetava Californiani Ameerikas. Tegu on kõige kuulsama heleda viinamarja sordiga maailmas. Näiteks siin ilus prantslane Domaine du Chardonnay Petit Chablis – Chardonnay marjast Burgundiast tsitruseline pehmete meloni ja mee nootidega. Või kõrvetavast Californiast Redwood Park Chardonnay – kergelt tsitrust, mida siluvad head lillenoodid, sobib hästi kevad-suvisteks kohtumisteks. Põnev on see, et Chardonnay maitseb täiesti erinevalt vastavalt sellele, millises kliimas ja pinnases ta kasvanud on. Mineraalsetest kuivadest kuni ümarate pehmete Chardonnay’deni välja. Proovige näiteks üht jahedat Chablis’d ja kõrvale sooja kliima, näiteks Austraalia või Lõuna-Aafrika, Chardonnay. Muljetavaldav erinevus. Muuseas, Chablis sai nime Burgundias Prantsusmaal asuva küla järgi. Chardonnay maitseomadusi saab kenasti peenlihvida tammevaadis. Chardonnay on üks kolmest peamisest šampanja viinamarjast, kuldse šampanja-trio ainuke valge mari. Vollereaux’ Blanc de Blancs ehk 100% valge valgetest on puhas Chardonnay šampanja, põhikarakter tsitrus, kuid järelmaitse puuviljade ja lillede osas mitmetahulisem. Chablis’ näite juba enne tõime, siit veel üks „pehme“ Chardonnay Lõuna-Aafrika Vabariigist False Bay Chardonnay. Sauvignon Blanci mitu nägu Sauvignon Blanci populaarsus on viimastel aegadel hüppeliselt tõusnud. Hoia alt, Chardonnay. Ta on justkui kerge vastand Chardonnay’le. Sauvignon Blanc on hele aromaatne viinamari, veinid on tavaliselt kuidas öelda… rohelised. Ehk karusmarjased, rohused, ürdised, tsitruselised ja võibolla isegi kergelt sparglised. Hape alati kenasti paigas ning peaaegu alati on Sauvignon Blanc kuiv. Pärit on Sauvignon Black Prantsusmaalt Loire’i orust. Ja tema nimi tähendab tõlkes metsikut valget. Vot just selline roheliselt metsik ta ongi. Soovitame proovida Prantsusmaa ja Uus-Meremaa Sauvignon Blanci kõrvuti ning siis analüüsida nende maitseomadusi. Väike kodune veinikool, mis pakub kindlasti põnevaid maitseavastusi. Prantsusmaa hea Sauvignon Blanci stiilinäide Le Val Sauvignon Blanc või Uus-Meremaa tikrine Maori Bay Sauvignon Blanc. See kõik on reisimine läbi veinimaitsete. Vahet pole kas Chardonnay või Sauvignon Blanc, kvaliteet maitseb alati hästi. Põnevaid elamusi.
04.21
Väga paljud klassikalised kokteilid on ka väga lihtsasti kodus valmistatavad. Pole vaja palju erivarustust või erioskusi. Põhimõtteliselt kõik head koostisained klaasi ja valmis ta ongi. Ja mõne lihtsa nipiga saab ka maailma suured klassikud vormida põnevaks koduseks maitseelamuseks. Lugege aga julgelt edasi, see kõik on väga maitsev. Džinn ja toonik, teistmoodi maitsestusega Kuna kevad hakkab juba vaikselt oma sooja palet näitama, siis on kokteilimaailmas fookuses värsked ja selged baasalkoholid. Džinn, viin, tekiila – kõik läbipaistvad ja klaarid. Džinn ja tooniku kodus valmistamisel pea meeles, et klaas peab olema jääd ääreni täis – nii ei lähe kokteil vesiseks ning hoiab kenasti külma. Peale kvaliteetse džinni ja tooniku saab kokteili lihtsasti omanäoliseks „tuunida“ kõikvõimalike tsitruste ja maitsetaimedega. Näiteks ei pea džinn ja toonikusse tingimata käima sidrun või laim, proovi hoopis greibiga? Hoopis teine maitse – kergelt mõru, samas endiselt väga värske. Greibiga sobib kindlasti maailmabränd Tanqueray 10 ja pikenduseks kvaliteetne Double Dutch toonik. Garneeringuks niisiis greibisektorid koos väikese rosmariinioksaga. Suhe 1 osa džinni, 3 osa toonikut. Maitsedžinn ja toonik, veel lihtsam kui eelmine soovitus Nüüd teeme elu ikka väga lihtsaks. Džinnimaailmas teevad laineid n-ö maitsedžinnid. Tootja poolt juba kergelt maitsestatud džinnid. Neid on nii kurgi, maasika, vaarika, apelsini, siduni või hoopis mustasõstra, rabarberi ja astelpaju maitsega – valik on väga lai. Ka meie kodumaine džinnitööstus ei maga. Saaremaal on välja tulnud apelsini maitsega džinn Saaremaa Ore Gin. Kellele siis apelsinimaitseline värske džinn ja toonik ei maitseks? Ei tea. Garneeringuks lisa lihtsalt üks apelsiniviil või -sektor ja pikenda oma lemmiktoonikuga. Negroni – kummardus Itaaliale Nüüd võtame suuna lõunasse ning lehvitame kõikidele itaallastele. Eriti krahv Negronile, kes üle saja aasta tagasi, Firenzes, tellis baarmenilt midagi kangemat kui tema „tavaline“ vermut Campari ja mulliveega. Niisiis Negroni: võrdses osas džinni, punast vermutit ning mõru Camparit. Garneering apelsinikoor või apelsinisektor. Pane viskiklaas jääd täis ning kalla peale võrdses osas kõiki koostisaineid, veidi vett ning sega. Garneeri. Kokteil võib tunduda alguses veidi mõru, aga anna talle aega „kasvada“. Aga nüüd tuleb üks kõige olulisem nipp. Negroni saab suuremasse pudelisse valmis teha. Võta näiteks 300 cl kõiki koostisaineid, kalla kaussi või kannu ning lisa umbes 10–15% vett. Kalla segu korgiga pudelisse ning pista tavalisse külmikusse. Ja valmis ta ongi. See segu ei lähe halvaks, kokteili võib külmikus pidevalt hoida n-ö stardivalmis. Külaliste saabudes on sul juba maitsev klassikaline kokteil valmis ning pererahvas ja külalised rõõmsad. Hea lihtne kvaliteetne džinn Beefeater, Campari ja punane vermut Martini Rosso. Mõnusad koduseid maitseid.
04.21
Tihti on veiniriiuli ees raske valikut teha, sest häid veine on meie riiulitel lihtsalt nii palju. Millest lähtuda? Kuidas teha „õige“ valik? Järgnevalt hakkame üldistama ehk loomulikult kinnitavad erandid reeglit. 1. Punase veini valik läbi toidu Ühe piirkonna toit sobib sama piirkonna veiniga. Veini- ja toidukultuur käivad ikka käsikäes. Valmistad külalistele pastat, mõtle veini osas itaallastele. Ehk kui toiduks on punases kastmes lihaga pasta, siis peaks vaatama Itaalia keskmise täidlusega punase veini poole. Loomulikult meenub esimesena tomatise pasta paariliseks Chianti piirkonna veinid ehk Sangiovese viinamari. Nagu see kaunitar siin – Ama mi Chianti. Kuna tegu on piisavalt kerge veiniga, siis sobib kenasti ka kanaroogadega. Chianti sobib punases kastmes lihaga pasta paariliseks 2. Punase veini valik läbi kliima Mida rohkem on viinamari kuuma päikest saanud, seda moosisem ja ümaram on vein. Näiteks annab Austraalia oma kuuma päikesega punastele üsna pehme karakteri. Prantsusmaal pole veel nii kuum kui Austraalias – veinid on üldiselt kergemad ja happelisemad. Savanha Pinotage Shiraz segu pole küll Austraaliast vaid hoopiski päikselisest Lõuna-Aafrika Vabariigist, aga vastab kenasti eelpool kirjeldatud kliimaloogikale. Vein on soojale kliimale omaselt pehme, ümar ning siidine. Meie CityAlko riiulitel kenasti olemas, nii kaupluses kui ka e-poes. 3. Punase veini valik läbi viinamarja enda Jäta meelde mõned põhitõed. Näiteks, et Cabernet Sauvignon, Shiraz ja Malbec on mõnusad täidlased. Kergemad punased on Valpolicella, Pinot Noir ja Chianti. Kui nemad meelel ja keelel, siis tuleb ka valik kergesti. Alati võib teha endale ka telefoni märkmetesse väikese spikri! Näiteks Uus-Meremaa Matua Marlborough kerge Pinot Noir. Küsige ükskõik milliselt veinisõbralt tema lemmik viinamarjade esikolmikut ning võite veenduda, et seal nimekirjas on ka Pinot Noir. Kuna tegu on ka šampanja viinamarjaga, siis eks see vastus seal ka peitub. Pinot Noir – veinisõprade lemmik 4. Punase veini valik läbi maa Eks see käib käsikäes kliimaga ja tootjatel ikka ka oma käekiri. Aga. Kui veinisõbrale on oma kogemusest meelde jäänud, et kerge ja väheste tanniinidega prantslased tema maitsemeelele „see on nii hea vein“. Siis see ongi õige vastus. Kerged punased tahaksid siis veidi internetis uurimistööd saada. Teeme elu lihtsaks, mõnus pool-kerge prantslane on siin kohe olemas Chateau Passe Craby Bordeaux’st – 80% Merlot, ülejäänud Cabernet Franc ja Cabernet Sauvignon. Viimased annavad talle siis selle kergelt täidlasema karakteri. 5. Punase veini valik läbi... sisetunde Meie sisetunne on tihti osavam, kui oskame arvata. Kui veiniriiuli ees liigub silm ja käsi mõne konkreetse veini poole, siis see võibki olla see õige valik. Mis saab valesti minna? Kui ostetud vein ka üldse ei maitse, siis on selge, et toidu valmistamiseks sobib ta ikka. Näiteks täna ütleb sisetunne, et üks Villa Loreni Valpolicella Ripasso on see õige otsus. See vein on nii hea, et ega seda toiduvalmistamiseks ei jätkugi. Häid valikuid ja peame meeles, kvaliteet maitseb alati hästi!
02.21
Kokteilimaailmas on täpselt samasugused trendid nagu gastronoomias või rõivatööstuses. Ühel hetkel on lihtsalt üks stiil, koostisaine või tehnika rohkem moes kui mõni muu. Vaatamegi nüüd veidi lähemalt, mis toimub kokteilimaailmas aastal 2021? Mis on koduste ja professionaalsete baarmenite seas hetkel populaarne? TREND NR 1 – KOKTEILI KVALITEETSED KOOSTISAINED On üks vana, hea ja lihtne reegel maitsva kokteili valmistamiseks – kasuta kvaliteetseid koostisaineid. Loomulikult peab kõrvale veidi retsepti teadma ning temperatuuri jälgima, aga on üsna tõenäoline, et kvaliteetseid asju kokku segades saame ka hea kokteili. Kõikvõimalikud käsitöö small batch ja limited edition pudelid on tänapäeval juba kange riiulis üsna tavapärased. Niisiis, maitse kvaliteeti. Hea kokteili saab kvaliteetsete koostisainetega TREND NR 2 – KOKTEILI PIKENDAJATE VALIK SUURENEB VEELGI Kunagi oli nii, et ega peale koola ja apelsinimahla polnud millegi muuga kokteile pikendada. Nüüd on olukord kardinaalselt muutunud. Häid pikendajaid on nii palju, et silme eest võtab kirjuks. CityAlko kokteilipikendajate osakond on sama esinduslik kui kange alkoholi enda oma. Toonikuid kõikvõimalike taimede ja tsitrustega igale maitsele. Kokteilipikendajate valik järjest suureneb Trend nr 3 – džinn jääb, aga teised tulevad kannule Aastaid on olnud Eestis džinn kange valitseja. See hakkab nüüd veidi muutuma. Tugevalt on tagasi tulemas rumm, viin ja ka tekiila-mezcal. Loomulikult ei kao džinni populaarsus üleöö kuskile, lihtsalt tekib veidi ruumi ka teistele kangetele tegijatele. Kui vaatame veidi kaugemasse tulevikku, siis kõikvõimalikud kindlast kategooriast väljas kanged joogid on ka riiulitel oma kanda kinnitamas. Neist kirjutame tulevikus pikemalt. Kokteilides on džinni kõrval tagasi ka teised kanged TREND NR 4 – KOKTEILIMAAILMAS ON LIHTSUS UUS STIIL Umbes viis aastat tagasi olid popid kokteilid, kus 10+ koostisainet ning kokteili garneering oli nii võimas, et jooki ennast polnud nähagi. Nüüd on popp pigem jaapanlik minimalistlik serveering ning maksimaalselt paar-kolm koostisainet. See kõik sobib ju imehästi koduste kokteilipidude konteksti. Üsna väikese vaevaga saab kodus teha endale tipptasemel maitseelamust pakkuva kokteili. Vähem on rohkem. Lihtsus on kokteilimaailma uus stiil Vaata meie kodulehel lihtsaid kokteiliretsepte ja katseta.
02.21
Küll on tore, et oled seda lugu lugema hakanud! Palun, loe aga edasi. Siit loost leiad valge veini n-ö põhitõed, mis aitavad valge veini riiulis paremini orienteeruda. Kuna me valik on suur, siis on hea mõned abistavad nipid alati tagataskus hoida. KAS VIINAMARI VÕI MAA? Chardonnay võib olla väga erineva iseloomuga vastavalt sellele, kus ta kasvanud on. Ühes kohas kuiv nagu sidrun, teises kohas pehme nagu virsik – ainult viinamarjast ei piisa, peab ka maad jälgima. Ehk lihtne nipp: jäta meelde paar viinamarja ja paarita nad peas veiniriigiga. Mõned näited: Ameerika või Austraalia Chardonnay on üldjuhul veidi pehmem ja ümaram, Itaalia Pinot Grigio värske ja kuiv. Hea valik veidi ümaramat on Jacob’s Creek Chardonnay ja veidi kuivem orgaaniline Novapalma Pinot Grigio. Veini puhul on oluline nii viinamari kui maa PÄIKE Mida soojem riik, seda magusam vein. Üldjuhul saab nii öelda küll. Austraalia valged on ikka üsna ümarad, Prantsusmaal ikka pigem kuivad. Chablis on alati hea kuiv ja mineraalne valge vein Prantsusmaalt, nagu see Domaine Laroche Chablis Saint Martin. Loomulikult on siin palju erandeid, aga me räägimegi üldiselt. Mida rohkem päikest, seda puuviljasem vein. Lõuna-Aafrika Vabariigis päikest ka jagub, siin veidi ümarama iseloomuga valge Fairview Darling Sauvignon Blanc. Mida rohkem päikest, seda puuviljasem vein TOOTJA Hea nipp on endale üks tootja meelde jätta, kelle maitsete käekiri on meelepärane. Soovitame sel juhul valida selline tootja, kelle seeria on pigem pikk, et oleks valikut. Ikka midagi valgest, punasest ja ideaalis ka roosast. Kuigi roosa võib mängust välja jätta, sest roosa veini „pealinn“ on ikkagi Lõuna-Prantsusmaa – piisab selle tarkusetera meelde jätmisest ja roosa riiul on peaaegu et selge. Näiteks meie riiulitel Villa Annaberta valik on täpselt selline, et kõik hea on olemas. Villa Annabertast saate lähemalt lugeda siit. Sama lugu on ka näiteks Tommasi majaga, meie valik nende veinidest on siin. Valgetest tooks esile Tommasi Soave. Jäta meelde, et Soave on alati mõnusalt mahe ja sobib ideaalselt ka toiduta seltskonnaveiniks. Hea nipp on üks tootja meelde jätta OMA SOMMELJEE ALATI TASKUS Tänapäeval on palju veebipõhiseid rakendusi, mis ütlevad kiiresti, mis veiniga tegu on ja ka millise toiduga ta sobib. Lae endale üks rakendus alla ja nii on poes lihtsam orienteeruda. Lemmikud saab ka rakenduses enamasti salvestada ehk järgmisel korral kohe hea meelde tuletada. SISETUNNE Sisetunne, kõhutunne, intuitsioon… nad tavaliselt ei valeta. Kui veiniriiuli ees ikkagi üks pudel kõnetab, siis ju nii peabki olema. Mõnikord on ju raamaturiiuli ees sama lugu. Ühesõnaga, kui mõni veinipudeli etikett meeldib ja arvad, et peaksid seda maitsta saama, siis nii ongi. Valge vein jahuta kindlasti külmaks, siis on üsna kindel, et maitseb. Temperatuur mängib veinimaailmas suurt rolli, valge vein peaks klaasi kallates klaasi väljast vesiseks lööma. Temperatuur paigas, meel rõõmus. Veinimaailm on osa maitsekultuurist Veinimaailm on osa maitsekultuurist. Kvaliteet maitseb.
02.21
Lihtsad kodused road on sama head kui peened gurmeetoidud. Igale olukorrale on oma köök. Vaba aega koduseks kokkamiseks on hetkel meil kõigil vist veidi rohkem. Anname siin aga veinisoovitused maitsvate klassikalist koduste roogade juurde, milles on vähe koostisaineid ja pigem lihtne valmistada. Külalisi ära kutsu. BOLOGNA PASTA Ehk pasta ja tomatises kastmes hakklihakaste. Vana hea reegel on see, et ühe piirkonna toidukultuur on kenasti põimunud sama piirkonna veinikultuuriga. Esimene mõte on loomulikult Chianti. Ama Mi Chianti DOCG sobib tomatiste kastmetega väga hästi. Chianti on kõige kuulsam tomatiste kastmetega sobituja. Aga see ei ole veel kõik. Demaria Bartolomeo Barbera d’Alba DOC ehk Barbera viinamari oma mõnusa ümarusega sobib samuti väga hästi. Bologna pasta SEENERISOTO JA VEIN Seenerisoto on üks väga tubli veiniga sobituja. Sobib nii punane kui ka valge. Anname siinkohal rusikareeglid. Seenerisoto vein valgetest võiks olla veidi tugevama iseloomuga valge vein, võib vabalt olla tammevaadis seisnud. Ja loomulikult võiks sama veini kasutada ka risoto enda valmistamisel (eriolukorras võib sellest aga mööda vaadata). Näiteks Penfolds Koonunga Hill Chardonnay Austraaliast on hea valik. Punastega on see lugu, et sobivad maalähedane Pinot Noir või Nebbiolo. Näiteks USA Parducci Pinot Noir või Itaalia Casetta Langhe Nebbiolo. Seenerisoto LIHAHAUTISED JA VEIN Ahjuliha, mis on tunde ahjus malmpotis haudunud on üks hea lihtne õhtusöök. Ja mis kõige parem, sellest jagub mitmeks päevaks. Pigem teha siis juba suur praad. Põhimõtteliselt viska liha maitseainetega ahju ja aeglane soojus teeb kõik muu. Punast veini võiks ka potti valada, sellest tuleb hea kaste. Veinipaariliseks sobib hästi Hispaania Tempranillo oma kergelt marjase ja suitsuse alatooniga. Näiteks La Tarara Tempranillo Crianza Rioja on hea valik. Samas CityAlko valik Tempranillo osas on väga muljetavaldav ehk võib proovida erinevaid. Lihahautis TATAR, SEE LEGENDAARNE TATAR Tatra ja veini sobitamisel on loomulikult küsimus selles, millega tatart koos süüakse või kuidas tatar on maitsestatud. Tatar sobib hästi salatite põhjaks, klassikalise prantsuse kastmega (oliiviõli, äädikas, sinep, must pipar). Näiteks ubade ja krõbedaks praetud peekoni salat tatrapadjal sobib väga hästi Sancerre või mõne muu Sauvignon Blanc’iga. Väga hõrk valik oleks La Jouline Sancerre Cuvee. Veidi lihtsam aga sama hea valik oleks Saint Clair Vicars Choice Sauvignon Blanc. Tatar, see legendaarne tatar Soovime kõikidele rahulikku kodus veetmise aga koos heade maitsetega. Veinimaailm on osa maitsekultuurist. Kvaliteet maitseb.
02.21
Veinimaailmaga käib tihti kaasas ajast ja arust arusaam, et see maailm on väga peen ja nii keeruline, et pole mõtet üldse süvenema hakatagi. Muidugi on vein maitsekultuuri tähtis osa ja sommeljeedele töö, aga see kõik ei pea olema igapäevaelus nii tohutult keeruline. Oluline on see, et maitseks hästi ja sobiks toiduga valatult kokku. Ja nagunii on alati olulisem see, kes on laua ääres, mitte see, mis on laua peal. Siit leiad viis kindlat nippi, kuidas veinimaailmas mitte ära eksida. Üldistatult. PÄRITOLU Mida soojemas kliimas on viinamarjad kasvanud, seda ümaram ja magusam on vein. Võtame näiteks Austraalia. Kuum. Võrreldes Prantsusmaa või Saksamaaga vähem kuivad/happelised veinid. Loomulikult on siin palju erandeid, aga me räägimegi suurest pildist. Näiteks punane vein Austraaliast Wyndham Bin555 Shiraz javiinamarjast on täpselt selline päikseline ja ümar. Gramm kuivem on see prantslane Bonpas Cotes du Rhone, viinamarjad Grenache, Syrah, Mourvèdre ja Carignan. Mõlemad veinid on saanud paraja koguse päikest. Vaatame, mis saab Euroopa viinapuudest kui kõrbelikud ja kuivad suved jätkuvad. Veinide maailmakaart TEMPERATUUR Valge veini puhul võiks öelda, mida külmem seda parem. Klaas võiks väljast vesiseks tõmmata. Kuna keskküte huugab ja õueski tihti soe, siis valge vein ja eriti vahuvein – hoia külmikus 5-6 kraadi juures. Kui esimesed klaasid valatud (kalla klaasi vähe, saab ju külma juurde valada), siis hoia pudelit jää-ämbris või külmikus. Näiteks see valge vein Prantsusmaalt Hugel Alsace Tradition tahab kindlasti õigel temperatuuril serveerimist, nii ta on lihtsalt täpselt õige. Punane vein läheb temperatuuri alanedes kergemaks. Ehk kui tegu on väga tummise punasega, siis tema võib liiga soojalt serveerides tunduda aroomilt liiga „alkohoolne“. Punaseid võiks serveerida külma toa temperatuuril. Võtame näiteks selle Villa Annaberta Amarone della Valpolicella, sooja toa temperatuuril võib jääda veidi alkohoolseks, aga jahutatult palju kergem. KLAASID Head kvaliteetsed klaasid võivad ka nigelast veinist täitsa hea veini välja võluda. Loomulikult pole koduses majapidamises ruumi igale viinamarjale oma klaasi ostmiseks. Mõttekas on osta ühed kvaliteetsed universaalsed klaasid, mis sobivad nii valgele, punasele kui ka vahuveinile. Ja asi vask. Las restoranid hoolitsevad pika klaasirivi eest. Vahuveini puhul on nagunii suur trend see, et kitsas klaas on ajalugu. Vahuvein avab end paremini klaasist, kuhu inimese nina ka sisse mahub. Näiteks see Laurent Lequart Reserve Brut šampanja maitseb valge veini klaasist paremini kui kitsast. Universaalsed klaasid, mis sobivad nii valgele, punasele kui ka vahuveinile JÄTA MÕNED LEMMIKUD MEELDE Jäta lemmik viinamarjad, piirkonnad või tootjad endale meelde. Kohe väga lihtne orienteeruda. Valgest meeldib see ja see, punasest see ja vahuveinist on lemmik näiteks prosecco. Tänapäeval on ka väga palju rakendusi, mis jätavad lemmikud sinu eest meelde. Näiteks on üks üsna universaalne punane vein Ripasso, no sobib nii paljude olukordade ja söökidega, kerge juua, ei ole liiga tanniinine. Eriti see Villa Annaberta Valpolicella Ripasso Superiore. TOIDU JA VEINI SOBITAMINE Kõige lihtsam meetod. Ühe ja sama piirkonna vein ja toit sobivad kokku. Seda sobivust on ju kohalikud veinimeistrid ja kokad peenhäälestanud pikkade ja produktiivsete aastakümnete jooksul. Ulukid ja tomatised pastad sobivad Toskaana punasega väga hästi – nende sobivust on proovitud läbi ajaloo tuhandeid kordi. Pole midagi öelda, see Villa Antinori Chianti Classico Riserva on puhas Toskaana köögi punane vein. Veinimaailm on osa maitsekultuurist. Kvaliteet maitseb.
02.21
Aplauside saatel on hea tuua rõõmusõnumeid. Laurent Lequart šampanjamaja on saabunud Eestisse CityAlko riiulitele. Mitu põlvkonda traditsioone, palju kirge ja austust looduse vastu ning ilus elegantne käekiri – see ongi šampanjamaja Laurent Lequart. Vaatame veidi lähemalt, kuidas Laurent Lequart maitseb ja kust ta tuleb? Laurent Lequart Aga kõigepealt pisike hääldusdetail. Häälda seda maja „loran lökuaar“. Seda on küll veidi naljakas niiviisi eesti keeles lugeda, aga ega meist kõik prantsuse keelt puhtalt ei räägi. LAURENT LEQUART’I GEOGRAAFIA Laurent Lequart’i geograafia Laurent Lequart’i šampanjamaja asub Marne’i jõe lähdeal pisikeses külas Passy Grigny. Kui Reims on Champagne’ süda, siis Passy Grigny asub Reims’ist edelas (kaardil sõidame allapoole ja vasakule). Kõik kolm peamist šampanjaviinamarja Chardonnay, Pinot Noir ja Pinot Meunier on esindatud, aga fookus on kõige enam viimasel Pinot Meunier’l (u 75%). Lequart’i šampanjamajal on vaid 10 hektarit maid ning nad on praktiseerinud orgaanilist põlluharimist juba viimased 15 aastat. See kõik on väga hea vundament suurepärastele šampanjadele. LAURENT LEQUART JA PINOT MEUNIER VIINAMARI Kõigepealt peab kohe ühe asja selgeks tegema. Pinot Meunier’ viinamari on olnud aastakümneid Chardonnay ja Pinot Noir’i varjus. Aga nüüd on saabunud tema tähetund. Üha rohkem maju on hakanud mõistma Pinot Meunier’ võlu. Hea lugu on see, et Laurent Lequart on seda võlu loonud juba aastakümneid. Kogemused õpetavad looma tippteoseid Meunier’ viinamarjast. Chardonnay on tuntud oma elegantsuse ja värskuse poolest, Pinot Noir annab šampanjale struktuuri ning rikkalikku maitse, Pinot Meunier on aga viinamari, mis teeb veini aromaatsemaks ja puuviljasemaks. Laurent Lequart ja Pinot Meunier viinamari LAURENT LEQUART RÉSERVE BRUT JA TEMA KAKS MEUNIER’ST SÕPRA Laurent Lequart Réserve Brut on 100% Pinot Meunier viinamarjadest loodud šampanja. Sama kehtib ka meie valikus olevate Laurent Lequart Prestige Extra Brut ja Laurent Lequart Reserve Demi-Sec kohta. Laurent Lequart Prestige Extra Brut on veidi lebanud ka tammevaadis, tulemuseks elegantselt võimukas šampanja, aroomis puuviljad, maitses ka veidi kaneeli ja vanilli. Laurent Lequart Demi-Sec on neile, kellele meeldib veidi magusam vein, sobib hästi ka magustoidu kõrvale. LAURENT LEQUART ROSE JA AASTAKÄIK 2008 Laurent Lequart Rose Extra Brut on väga sobilik aromaatseks aperitiiviks, jahuta šampanja mõnusalt jahedaks (külmik 5-6 kraadi), klaas tõmbub veidi härma, nii on täiuslik. Ja lõpetuseks tõelised meistriteosed. Laurent Lequart Millesime 2008 on nii mitmetahuline, et tema kirjeldamiseks peaksime kirjutama pisikese essee. Aga lühidalt: 50% Chardonnay, 50% Meunier, väga palju karakterit, veidi puuviljane ja mesine aroomis, aga just siis kui arvame, et sellega asi piirdub, astuvad mängu greip ja kollane ploom. LAURENT LEQUART MILLESIME 2000 Laurent Lequart Millesime 2000. Mõttepaus. Siinkirjutajal on sõnadest puudus. Tippude tipp. Fantastiline. 2000 aastakäigu meistriklass. Elegantselt küps, värske, õrnalt isegi pähkline, intellektuaalselt mineraalne, värske. Aus. Laurent Lequart šampanjad Laurent Lequart on väga kvaliteetne pisike šampanjamaja ja CityAlkol on rõõm seda kõike jagada.
