Hõõgvein, jõuluturgude kroonijuveel

Tänapäevane, meile tuntud hõõgvein sai alguse 19.sajandil ning kannab oma traditsioonilist menukuube kõigil jõuluturgudel üle maailma. Heal lapsel on ikka mitu nime ja nii ka temal – hõõgvein, glögi, mulled wine, glögg, glogg, vin chaud, glühwein.

Ajalugu pajatab meile pikkadest pimedatest ja külmadest õhtutest, kus Roomas rikkad inimesed said nautida kuuma vürtsidega veini. Jook oli rikaste privileeg, sest vürtsid olid kallid ja vaesematele kättesaamatud. Juba tollal teati, et hõõgvein mõjub tervisele kosutavalt, soojendades keha ja lõdvestades lihaseid. Legendid joogist viivad meid välja esimese sajandini, kuid ametlikult pärinevad esimesed märgid hõõgveinist 14.sajandi alguse egiptlaste juurest, kus seda tarbiti meditsiinilisel eesmärgil. Umbes samasse ajajärku jääb ka eestlaste kokkupuude vürtsveiniga, mida keskajal osteti ravi otstarbel Rae apteegist - mee ja vürtsidega maitsestatud punavein, millel nimeks klarett.

Tänapäevasem versioon hõõgveinist sai alguse Saksamaalt, Katzelenbogeni lossist, mille aedades kasvatati  alates aastast 1420 esimesed Rieslingu viinamarjad. Sealt rändas hõõgvein põhjamaale Rootsi kuninga lauale, kus 17.sajandil sai joogi nimeks glögg.

Sakslaste hõõgvein ja rootslaste glögg on õige pisut erinevad. Saksamaal valmistatakse hõõgveini peamiselt punastest viinamarjadest ning vürtsidest kasutatakse apelsinikoort, nelki, kardemoni, kaneeli ja vahel ka vaniljekauna või törts suhkrut. Glögg võib aga valmida ka marjaveinist, samade vürtsidega ning kangema lisandiga, näiteks akvaviidi, brändi, konjaki või viinaga. Kange alkoholi lisamine ei ole rootslaste glögi puhul traditsioon, vaid hilisem täiendus. Erinevusena saab välja tuua ka suhkrusisalduse, mida on põhjamaade glögis rohkem tunda kui Saksamaa versioonis.

Jõuluturgudel võib kohata kuuma veini erinevate nimetuste all, olenevalt riigist ja kohalikust traditsioonist. Eestis nimetatakse jooki enamasti hõõgveiniks või glögiks. Kui soovite teada, mis eristab ühte kuuma jooki teisest, tasub alati uurida, mis peitub nime taga. Eestis hõõgveini ostes võid kohata jooki nii aedmarjadest kui viinamarjadest, pigem magusaid ja kangemaid kui poolkuivasid, kuid on ka erandeid.

Täna tutvustame Teile Saksamaalt pärit hõõgveini ehk saksapäraselt glühweini. Antud hõõgvein pärineb perekond Neiss veinimajast, kes on olnud viinamarjakasvatajad juba viis põlve. Neiss’i põllud asuvad Pfalzi piirkonnas ning alates 1997. aastast on veinivalmistamise eest vastutav perepoeg Axel Neiss. Just Axel laiendas olemasolevaid viinamarjapõlde, moderniseeris tootmise ning otsustas kasvatada ainult piirkonna klassikalisi viinamarjasorte. Tänu tema suurele kirele ning pühendumusele on Neiss´i veinid tänapäeval tuntud hea maitse ning kõrge kvaliteedi poolest.

That’s Neiss Glühwein on traditsiooniline saksa hõnguga hõõgvein, mida ilmestab kirgas tumepunane värv. Aroomilt on elegantne, tunda on arooniat ja kirsimarju, vürtsidest kaneelikauna, kardemoni ja pisut ka apelsinikoort. Maitselt on hõõgvein poolkuiv, marjane ja heas tasakaalus. Marjadest kannab aroonia ja hapukas noor kirss, vürtsidest nelk, kardemon ja kerge apelsinikoore puudutus, magusust lisab vaniljekaun. Järelmaitse on pikk, kus kestma jäävad tugevad kirsinoodid.

Hõõgvein on rikkaliku ajaloo ja erinevate variatsioonidega jõulujook, mida talvisel perioodil kuuma joogina nauditakse. Tõeline jõuluklassika, mis ühendab meid traditsioonide ja maitseelamuste kaudu, olles jõuluturgude kroonijuveeliks. Võtke aega selle talvejoogi nautimiseks, avastades uusi maitseid ja lugusid tõelise jõuluklassika taga.